Üheksateistkümnes peatükk: kolm kuud

Kaks viimast lendu olid suurepärased (see on tore sõna sest tegelikult tähendab see ju suuretagumikulist :)).
Hea lend koosneb mitmest faktorist, mis loovad üldise heaolutunde.
Esimene on meeskond - no ei ole tore koos töötada laiskade ja rumalate inimestega, kes nalja ei mõista. Selles osas pandi mind ennast mõlemal lennul proovile. Pariisi lennu purser ütles briifingul, kui ma end tutvustanud olin ('Tere, minu nimi on Pilleriin, ma tulen Eestist ja ma räägin eesti keelt' - sama lause iga lennu alguses), et 'Ma vaatan, et Emirates ei pea eesti keelt keeleks. Seega kallike, sul on ainult kehakeel...'. Ma olin terve tee bussiga lennukini vihane kui herilane - mingi Serbia tädi tuleb minu keelt solvama. Pärast suutsin asja endale selgeks mõelda ja sain aru, et osadel ongi veel halvem huumorimeel kui minul. Purser oli väga sõbralik ja suutis mu nime isegi meelde jätta. Perthi lennul oli väga huvitava huumorimeelega filipiinlasest SFS, kes ei saanud kuidagi mu pikkusest üle ning tegi pidevalt kahtlase alatooniga nalju. Esialgu oli see kõik suht tavapärane, eriti see, mis pikkust puudutab aga pärast 10 h lendu ei suutnud ma enam ühtegi paaripanemise nalja kuulata. No päriselt...
Teine oluline faktor on sihtkoht. Siin pole vist mõtet pikalt selgitada, miks Pariis tore on ja kuidas Perthis on suvi ja ilusad rannad suurte lainete ning sooja veega.
Kolmas on reisijad. Pariisi lennul prantslased, kes ei kurda ja on väga viisakad ning Perthi lennul austraallased ja inglased oma hullumeelse inglise keele ja üldise sooja suhtumisega (mõned erandid välja arvatud).
Perthi lennul saime ka ligi 3,5h CRCs puhata, mis boeingul asub reisijate peade kohal ja näeb välja selline. Mulle meeldib idee pööningul magamisest rohkem kui keldris kügelemisest. Kuigi ega seal 10 kilomeetri kõrgusel ju olulist vahet ei tohiks olla.
Kuna Pariisi lennul oli ka tore saudi araabia meeskonnaliige, kes hullunult linnas pilte tegi ja need suuremeelselt hiljem ka mulle saatis siis siit tuleb üks tore turistikas:

Kui väsinuna Perthist tagasi jõudsin ja turvameestega allkorrusel oma rõduukse probleemi teemaks võtsin sain uue rassismi laksu. See india mees üritas mulle selgeks teha, et tema teab minu uksest rohkem kui mina ja kui töömees tuleks ja lõikaks silookoni ukse välisküljelt ära kukuks ukse klaas välja. Pagan!! Ma siis esialgu suht kannatlikult selgitasin, et ei ei! keegi loll on ukse selle piida külge silikooninud ja kui silikoon ära lõigata ei juhtuks midagi hullu. Tüüp raius edasi oma jura, mis päädis sellega, et ma vihast pisarates oma kodinate ja kohvritega pettunult korterisse tulin. Haarasin köögist suure noa ja asusin rõduukse kallale. 45 min hiljem oli silikoon koos tihendiga ukselt eemaldatud ja värske õhk jõudis lõpuks (koos hulga liiva ja tolmuga, mida siin laialt jagub) mu tuppa.
Uueks katsumuseks on ventilatsiooni surnud tuvi, mis vastavalt lõhnastab mu vannituba. Kirjutasin eile sellest kaebusteraamatusse ja turvamees lubas, et täna hommikul tuleb töömees ja teeb asja korda. Täna hommikul helistasin üle ja tuletasin end meelde. Lõpuks tuligi töömees ja oh üllatust! asus mu rõduukse kallale!!!! Ütles, et tema pole ventilatsioonile spetsialiseerunud ja selleks tulevad hiljem teised mehed!! Avastas, et mu rõdu uks liigub normaalselt, lukustub ka normaalselt ja kuulas mu väikest valet, et sõber lõikas silikooni ära (ei tahtnud ennast siin liiga võimekana nädata, äkki pean ventilatsiooni ka ise ära puhastama). Aga kuna ta juba siia üles tulnud oli siis vahetas mu rõduukse luku ära!!! Täiesti normaalse ja töötava luku. Mis ma oskan öelda - ma elan imedemaal. Peaasi, et kõik kunagi midagi teeks - vahet pole mida ja milleks.
Ahjaa - ventilatsioonimees pole ikka veel tulnud.

Rahustav pilt uksest:
Ahjaa. Korterikaaslane kolis ka välja. Pesin suurest rõõmust külmkapi puhtaks ja ootan teid külla :)