Maitses nagu mullane ja mahlane asi. Meta kiitis kõvasti aga ma küll uskuma ei jäänud. Natuke toore kartuli maitset oli tunda. Välimus on muidugi uhke.Poel oli ka tasuta asjade kojutoomise teenus. Otsustasime, et kui nii hästi saab, siis ostame kumbki kasti vett ja kõike muud, mis vaja. Pärast sörkiski kaks kärudega hindut meil koduni sabas. Väga loll tunne oli. Meta tegi pildi ka minust ja mu isiklikust poodlemise assistendist.
hahaaa.. laia joont ikka jätkub! super!
ReplyDeleteSa võiksid päevikut pidada ja siis raamatu kirjutada. Muidu on pärast kõik meelest läinud ja inimkond ei õpi su kogemusest midagi. Pealegi mõtle ise -igasugused suvalised sellid kirjutavad raamatuid stiilis "Minu Läti" olles ainult paar korda Lätis käinud aga sina reisid kolme aasta jooksul VÄHEMALT 200 erinevas kohas. Lisaks veel kõik need põnevad sündmused mis juhtuvad lennuki kokpitis ja kambüüsis. See on hindamatu väärtusega teave! Sa pead selle kuidagi järeltulevastele põlvedele talletama! Sest olgem ausad -kui Lydia Koidula poleks kirju kirjutanud ja oma mõtteid paberile pannud, ei oleks meil peaaegu ühtegi isamaalist laulu ega luuletust.
ReplyDeleteMis toimub?
ReplyDeleteKas keegi on Pilleriinust viimase nädala jooksul kuulnud midagi?
ReplyDeleteMina olen! Ta oli haige vahepeal ja siis võeti tal internet kodust ära. Laupäeval saab loodetavasti tagasi...
ReplyDelete