Seitsmeteistkümnes peatükk: tervitused sõpradele

Juhuu sõbrad! Kas ma olen teile juba sel aastal öelnud kui väga olulised te mulle olete? Igastahes, väga piinlik, kui ei ole ja ma seda nüüd siin sellisel kommerts-tähtpäeval teen. Poseerisime Metaga temaatilise pildi ka. Võite ennast photoshoppida selleks vasakpoolseks varjuks :) (see parempoolne ilma peata olen mina).

Jõudsin täna varahommikul tagasi oma esimeselt reisilt Šotimaale Glasgowsse. Linn polnud iseenesest nii suur vaatamisväärsus kuid andis aimu inimeste mõtteviisist. Alustades inglaslikust hotellist ja jõulistest sildadest üle jõe, lõpetades ilusa raudteejaamaga, kuhu moodsad rongid sobisid umbes nagu botased Kihnu memme jalga. 

Kui olin oma jalutuskäiku alustanud kõndis tänaval vastu mingi mees. Naeratas laialt juba kaugelt. Põrnitsesin tüüpi umbusklikult ja mõtlesin, et minu teada sobib selline käitumine pigem sakslastele, mitte kammitsetud inglastele. Kui lõpuks üksteiseni jõudsime tervitas ta mind rõõmsalt ja nentis fakti, et ma teda ära ei tunne - pagan! see oli ju meie kapten! Vot nii juhtub, kui purser ja SFS ei saada meid lennu ajal kokpitti juttu ajama.

Ilm oli Glasgows suurepärane! Umbes 3 kraadi sooja ja veidi niiske - võiks isegi öelda, et natuke kevadine. Siin kuivas kõrbes elades tundub selline ilm lausa luksus! 

Lennul midagi hämmastavat ei juhtunud ja tundub, et tagasilennud Dubaisse on siin firmas rohkem väljamüüdud. Teenindusega oli nii kiire, et vaevu jõudsin ise midagi süüa.