Neljateistkümnes peatükk: kuidas Pilleriinu kannatust proovile pandi

Pärast supi lende oli elu lill ja sai kolm päeva vabaks. Toimetasin kodus, käisin poodlemas ja rannas - 

pole just kuigi originaalne... Vaatasin eemalt üle ka Ski Dubai, mis asub Emirates kaubanduskeskuses.

(Meta tegi pilti ka)

Eile hommikul helistati töölt ja öeldi, et Karachi lennu asemel sõidan täna hoopis Kuveiti. Kellaajaliselt muutus ja graafik varasemaks, pidin kell 4 ärkama, et 7.45 lennule jõuda. Eks oleks pisut kauem ka magada ju võinud aga mulle meeldib hommikuti aeglaselt kiirustada.

See lend oli lihtsalt metsik. 1.30h sinna ja 1.10h tagasi. Ma jõudsin vaevu kandikute koristamist alustada (250 reisija käest) kui purser juba tahtis teada, kas me oleme kõik korda teinud, aeg maanduda. Ning lisaks niigi suurele aja survele oli turistiklassi teenindajate keskmine ametiaeg antud ametis umbes 3 kuud. Kõik halb ühel lennul ilusti koos.

Koju jõudes hakkasin pabistama oma homse lennu pärast. Nigeerias on praegu poliitiliselt suhteliselt terav olukord ja sõber SFS Johanna helistas ning rääkis pikalt, kuidas meid relvastatud politseiga lennujaamast hotelli sõidutatakse ja isegi aknaid ei tohi lahti teha. Kõne lõppedes olin juba vaimselt isegi malaariaks valmis, kontrollisin portaali ja - voila! Lagos muutunud Franfurti lennuks. 

Frankfurti üle ma väga ei muretse - euroopa on kodune ja lund oleks ka viimane aeg sel talvel näha. Ma ei hakka siinkohal heietama sealihast ja õllest...