Vindub

Terve nädal on möödas ja remont pole üldse tuntavalt edasi liikunud...

Esmaspäeval viisime jälle hunniku sodi prügimäele ja arve tuli täpselt sama, mis eelmisel korral. Mul tekkis aimdus, et äkki nende peen kaal, mis terve auto sodiga ja ilma ära kaalub ei töötagi ning prouad panevad hinna nii kuis juhtub... Aga äkki me võtamegi alati sama hulga sodi peale. Ei tea.

Hiljem käisime Paavli tänava tööriistarendis ja laenutasime lihvija, millega sai nii kõvasti mööda seinu lastud, et puidutolmu võib ilmselt ka mu veeniverest leida. Uste sulgemine ja avade katmine ei aidanud eriti - kõik kohad viimseni on kaetud peene tolmukorraga. Järgmisel hommikul lihvijat tagasi viies teatasid rõõmsad härrasmehed, et nad rendivad tolmuimejaid ka! Suurepärane müügitöö!

Sein oli alguses selline:

Ja hiljem selline:

Teisipäev oli veidi hull päev. Tormasin nagu segane ringi aga tehtud ei saanud midagi. Või noh, plaadid said tellitud, kolm hiiglasliku ehituspoodi läbi kammitud muu vajaliku otsinguil (ei ostnud midagi aga aimu sai, mis vaja). Potensiaalitule torumehele 'objekti' näidatud (tüüp viskas hunniku lubadusi õhku ja nüüd lihtsalt ei vasta mu kõnedele) ning kaks korda autokoolis käidud - just just! Ühest korrast ei piisanud. Ajal mil lapsed ja normaalsed inimesed juba magama lähevad käivad usinad juhilubade taotlejad pimedasõitu harjutamas ja võsast välja kargavaid jäneseid mitte alla ajamas.

Nädala teises pooles käisime emaga Safranis (puidu)õlide ja vahade koolitusel, mis andis veidi aimu, mis kuhu ja miks minema peaks aga liiga targaks ka ei saanud. Tassisime Alari abiga suure hulga ehitusmaterjali korterisse, tänu millele mina välja pidin kolima - seal ei mahu isegi ümber enam pöörama. Lisaks tagusin naeltega roomatti seina (miks peab enda elu ise raskeks elama?!) ja panin nurka, kus kohtub krohvitud sein laudisega seinaga esimese kihi savikrohvi ära. Muud head polegi jõudnud... Tahaks, et see kõik juba valmis saaks...