Kõigeks on esimene kord ja sel korral oli Londoni lennul mõlemas suunas midagi uut. Esimesel otsal sain kontrollida oma närve kui avastasin lapse, kel jooksis ninast verd. Tegelikul pole ju tegemist millegi hulluga ja ma tean täpselt, mis minu reaktsioon peaks olema aga... noh ikka läks sahmimiseks (põhiliselt just seepärast, et kõik kohad olid verd täis juba). Meid on õpetatud, et peame panema kätte kummikindad ja siis veritsevat nina pehmest osast vajutama nii umbes 10 minutit. No päriselt! Kui ta ise jahmerdab seal nagunii ja ema on kõrval, miks peaks mina sinna veel kummikinnastes jaurama minema. Nii ma käskisingi neil endil seal see nina kinni vajutada, läksingi kööki, tõin hunniku salvrätikuid, et kaost hallata ja lihtsalt... noh seisin seal. Siis tuli üks teine preili kummikinnastes sinna seisma ja lõpuks ´lahendas´ tema olukorra.
Sellise väikse asjaga on tegelikul päris palju jama. Veriseid rätikuid ei tohi niisama prügikasti visata vaid tuleb avada spetsiaalne med-kott, kus on spetsiaalne kilekott, kuhu kõik õudus sisse tuleb toppida ja siis kindlalt kinni panna. Purser peab täitma hunniku pabereid selgitamaks, miks esimene kott üldse lahti tehti ja siis peab pärast veel selle kilekotiga jändama.
Aga lõpp hea, kõik hea, nina otsustas juba esimese 10 minuti jooksul nalja lõpetada ja ei pidanud kuskil Türgis või kes-teab-kus hädamaandumist tegema.
Tagasiteel sai kogemuse hoopis teisest äärmusest. Nimelt oli üks härra (kes väitis, et ta on kohaliku valitseja alluv) end silmini täis joonud (!) ja tellis viskit muudkui juurde. Ilmselt oli tüübile teada, mis me temasugustega mingil hetkel tegema hakkame ja nii kukkus ta märatsema, et me oleme ta jooki lahjendanud. Me polnud oma tehnikaga tegelikult veel nii kaugele jõudnud aga tüüp hakkas nõudma, et pudeleid tema nähes avataks. Seejärel avastati, et tüüp on wc-s suitsetamas käinud (see on juba päris tõsine asi) ning me olime jõudnud nii kaugele, et enam teda ei teenindatud. Tüüp käis muudkui köögis karjumas ja ähvardamas - no tõesti väga ebameeldiv. Lõpuks tuli purser, andis talle viimase hoiatuse (kui sellele ei alluta on järgmiseks maha väänamine ja käte kinni sidumine) ja piloodid panid turvavöö märgi tööle, et ta meil enam köögis ei märatseks.
Eks ta üritas tähelepanu edasi saada aga olukord oli natuke rahunenud. Kahjuks ei leidnud maapealsed asja piisavalt tõsise olevat, et talle politseid lennukisse vastu saata. Hiljem tuli välja, et tüüp oli kõrval istuvat tütarlast katsuma hakanud ja see oli uut istekohta nõudnud. Samas tahtis neiu anonüümseks jääda... Selle peale oleks politsei kindlalt kohale tulnud.
Kahju, et selline karistamatus on.
Dubais on olukord rahulik. Uued tomatid, basiilik ja rukola kasvavad.
Imelik on ainult see, et kalender pöörab ise lehti. Augustis keeras pidevalt mai ette ja nüüd kui ma sinna rohkem rohelist kleepuvat kummi vahele toppisin keerab juuni peale... kahtlane.
Sellise väikse asjaga on tegelikul päris palju jama. Veriseid rätikuid ei tohi niisama prügikasti visata vaid tuleb avada spetsiaalne med-kott, kus on spetsiaalne kilekott, kuhu kõik õudus sisse tuleb toppida ja siis kindlalt kinni panna. Purser peab täitma hunniku pabereid selgitamaks, miks esimene kott üldse lahti tehti ja siis peab pärast veel selle kilekotiga jändama.
Aga lõpp hea, kõik hea, nina otsustas juba esimese 10 minuti jooksul nalja lõpetada ja ei pidanud kuskil Türgis või kes-teab-kus hädamaandumist tegema.
Tagasiteel sai kogemuse hoopis teisest äärmusest. Nimelt oli üks härra (kes väitis, et ta on kohaliku valitseja alluv) end silmini täis joonud (!) ja tellis viskit muudkui juurde. Ilmselt oli tüübile teada, mis me temasugustega mingil hetkel tegema hakkame ja nii kukkus ta märatsema, et me oleme ta jooki lahjendanud. Me polnud oma tehnikaga tegelikult veel nii kaugele jõudnud aga tüüp hakkas nõudma, et pudeleid tema nähes avataks. Seejärel avastati, et tüüp on wc-s suitsetamas käinud (see on juba päris tõsine asi) ning me olime jõudnud nii kaugele, et enam teda ei teenindatud. Tüüp käis muudkui köögis karjumas ja ähvardamas - no tõesti väga ebameeldiv. Lõpuks tuli purser, andis talle viimase hoiatuse (kui sellele ei alluta on järgmiseks maha väänamine ja käte kinni sidumine) ja piloodid panid turvavöö märgi tööle, et ta meil enam köögis ei märatseks.
Eks ta üritas tähelepanu edasi saada aga olukord oli natuke rahunenud. Kahjuks ei leidnud maapealsed asja piisavalt tõsise olevat, et talle politseid lennukisse vastu saata. Hiljem tuli välja, et tüüp oli kõrval istuvat tütarlast katsuma hakanud ja see oli uut istekohta nõudnud. Samas tahtis neiu anonüümseks jääda... Selle peale oleks politsei kindlalt kohale tulnud.
Kahju, et selline karistamatus on.
Dubais on olukord rahulik. Uued tomatid, basiilik ja rukola kasvavad.
Imelik on ainult see, et kalender pöörab ise lehti. Augustis keeras pidevalt mai ette ja nüüd kui ma sinna rohkem rohelist kleepuvat kummi vahele toppisin keerab juuni peale... kahtlane.
No comments:
Post a Comment