Kahekümne seitsmes peatükk: Hiina ja Meta

Käisin Hiinas Shanghais ja tundus, et mul oli rõõm sinna sattuda just töölisrahva püha aegu. Ega usinad hiinlased muidu pühal esmaspäevasel tööpäeval mööda linna ja parke ringi ei lusti. Linn jättis muidu tööstusliku mulje aga ega mul polnud seal aega põhjalikku ülevaadet saada. Läksin, kuhu jalad viisid ja vaatasin, mis ette jäi. Kaaslaseks oli Usbekistani tüdruk Elena, kes muudkui ohkas kui kodune Shanghai talle tundub - igalpool puha trellid ees ja päris roheline tänavapilt. Omaltpoolt lisaksin, et haises ka kohati ja inimesed kippusid meid jõllitama (Elena pole minust palju lühem). Ühed härrased lausa jälitasid ja tegid telefoniga pilti.

Lõunase hommikusöögi võtsime kindluse mõttes väga viisakast kohast. Toidumürgitusega 9 tundi tagasiteel naeratada poleks vist suutnud... Kuigi ega viisakas koht meid siis üllatustest säästnud. Tellisin rohelise tee smuuti, mis saabudes nägi välja nagu jäätis ning oli üle valatud punase oa konserviga. Üritasin oma aju veenda, et oad ei ole soolane söök aga ega ta mind lõpuni uskuma ei jäänud ja smuuti-jäätis jäi kategooriasse Imelik.

Käisime ka kuulsal underground-turul kus müüakse kõike, mis võlts. Ehted, kotid, kingad ja palju muud. Vaatasin huvist, mis ehteid pakutakse ja mis hinda küsitakse. Pärlkõrvarõngad 40 eurot! No muidugi oli see lagi, millest oleks tulnud hakata alla kauplema aga... ega ma neid siis osta ei tahtnud ja kauplemine üldiselt tundub mulle ebameeldiv. Ilmselt on see kultuuriline eripära. Elena seevastu tingis mõnuga ja ostis igasugu sodi.
Tore oli veel see, kuidas ehtemüüja mulle seletab, et ikka päris hõbe ja päris hõbe. No ei olnud ju - värv puha vale! Tema ajab, et näe proov peal, et on ikka. Ma võin enda lusikale ka proovi peale lüüa, ega see siis lusikat hõbedaks ei tee. Lõpuks tüüp andis alla ja võttis sahtlist hõbedast tagused välja ja pakkus, et võib mulle kohe sealsamas hõbedaga pärlkõrvarõngad teha - aga neid võin ma ju ise ka kodus kokkku liimida...

Eile käisime Metaga ühes peenes rannas aega veetmas.

Esialgu oli veidi imelik päevavarga tunne aga õhtuks harjusin täitsa ära. Sulistasime basseinis ja jõime jääteed - mis veel elult tahta!
Täna keskendusime tubasematele tegevustele alustuseks oli hommikusöök

mis tegelikult ei olnud nii labane kui pildilt tundub kuna Meta ema oli meil kodust salaamit saatnud. Pärast väikest puhkust läksime jõusaali salaamit välja higistama ja hiljem asusime jälle sööma. Meta praadis hailiha (tuli veidi vintske) ja mina keskendusin salatile ja köögiviljadele. Söömine pidi olema ainuke töö, mis toidab...