Kahekümne kuues peatükk: Pildid

Mulle tuli sõber külla!! Nüüd ongi nii, et vabad päevad veedan Reikoga ja vahepeal pean tööl ka käima. Te ju teate Reikot! Ta oskab eesti keeles ´parem pööre´ ja ´vasak pööre´ öelda pärast seda, kui me eelmine aasta temaga Prahast Eestisse sõitsime.

Blogi kirjutamine on ainult unarusse jäänud. Kuidagi raske on jälle järjepeale saada. Panen ülesse mõned pildid ja üritan neid selgitada...

Käisime Reikoga Dubai galeriisid otsimas. Tõesti tõesti! Siin ongi päris galeriid olemas aga asukoht on neil veidike keeruline. Trampisime neid otsides mööda tööstusmaastiku, kus pole jalakäijate teid. Ainuke asi, mis meid lõpuks päästis oli hea õnn ja telefoni gps süsteem sest ka taksojuhid ei teadnud, mida me sealt täpselt otsime. Õnneks asusid galeriid kõik enam-vähem puntras koos garaaž-linnaku moodi kohas. Ruumides sees oli kõik nagu mujalgi - sirge ja valge.

Toreda euroopaliku kohviku leidsime ka. Sinna tahaks tihedamini minna aga taaskord - mismõttes tööstuslinnak!!! Jala või bussiga normaalsed inimesed siin ringi ei liigu...

Uue korterikaaslase Joannaga oleme nagu hämarik ja koit. Tahaks kohtuda ja rääkida aga kui tema kooli läheb siis mina magan ja kui mina koju jõuan on tema magama läinud. Jätame üksteisele kööki toredaid kirjakesi.

Ning ükskord õnnestus kõik kangelased ühe laua taha saada. Joanna muidugi ei söönud sest tal oli uneaeg juba :)

Maailma kõrgeima hoone kõrval tutvusime ka vesipiibukultuuriga. Keegi oli lauale araabia keeles midagi kirjutanud (´Kes seda loeb on loll´ või midagi sarnast ilmselt...)

Enne kui Reiko tagasi Jaapanisse lendas käisin väikesel lõunasöögil koos ta vanematega. Ema oli terve laua toitu täis vaaritanud ja kiitis kui kenasti ma pulkadega süüa oskan. Pärast einet oli ilus tassitäis soolast teed kirsiõite ja vetikavarrega ning kartulist valmistatud magus marmelaadikomm. Väga veider igastahes!