Kui ma aasta tagasi lendama hakkasin siis ei saanud ma täpselt aru, et mismõttes töökaaslased kurdavad, et passivad ööd otsa üleval ja magavad päevad läbi. Kuidas nad siis enda (une)aega ei organiseeri!
Terve aasta suutsin oma unerütmi säilitada - öised lennud olid rasked ja päevased normaalsed. Nüüd on see käes - olen viimasel ajal kõik päevad maganud ja ööd unetuna passinud. Selle kuu graafik pole ka asjale eriti kaasa aidanud:
1. jaanuar maandusin Dubais kell 5 hommikul ning magasin pool päeva maha (tulin Frankfurdist),
4.jaanuar maandusin Dubais kell 7 hommikul pärast öist turnaroundi,
15. jaanuar kell 8 õhtul pärast Seattle lendu (seal oli kell 8 hommikul),
19. jaanuar kell 7.30 hommikul pärast öist turnaroundi,
23. jaanuar kell 8 hommikul pärast Shanghai lendu ja täna (eile tegelikult juba)
26. jaanuar kell 12.30 pärast terve öö ja hommiku kestnud turnaroundi
(siit loete välja ka kui jube graafik mul sel kuul oli... kaks päevast turnaroundi oli veel lisaks)
Täna oli kuidagi eriti jube - läksin kuskil kell 2 päeval magama ja kui ma lõpuks kell 7 õhtul ärkasin oli esimene mõte: oot! ikka veel on väljas pime! Siis hakkas meenuma, et ei ole ikka veel, ma läksin valgel ajal magama. Ja siis saabus lohutamatu kurbus, et jälle on pime ja valget ei näinudki (pärast nii pikka tööpäeva ei suuda muule kui ainult voodile keskenduda). Ja siis saabus segadus, et mis ma nüüd teen, päev raisus! Ning lõpetuseks kurbus, et isegi Joannat pole kodus ja kellelegi ei saa kurta...
Aga pole hullu, homme öösel lendan Dhakasse (Bangladesh) ja saan seal ringi vaadata - kultuurishokk on garanteeritud!
ja teisipäeval tuleb vanaisa paariks nädalaks külla! Jeejeejeeee!!
Terve aasta suutsin oma unerütmi säilitada - öised lennud olid rasked ja päevased normaalsed. Nüüd on see käes - olen viimasel ajal kõik päevad maganud ja ööd unetuna passinud. Selle kuu graafik pole ka asjale eriti kaasa aidanud:
1. jaanuar maandusin Dubais kell 5 hommikul ning magasin pool päeva maha (tulin Frankfurdist),
4.jaanuar maandusin Dubais kell 7 hommikul pärast öist turnaroundi,
15. jaanuar kell 8 õhtul pärast Seattle lendu (seal oli kell 8 hommikul),
19. jaanuar kell 7.30 hommikul pärast öist turnaroundi,
23. jaanuar kell 8 hommikul pärast Shanghai lendu ja täna (eile tegelikult juba)
26. jaanuar kell 12.30 pärast terve öö ja hommiku kestnud turnaroundi
(siit loete välja ka kui jube graafik mul sel kuul oli... kaks päevast turnaroundi oli veel lisaks)
Täna oli kuidagi eriti jube - läksin kuskil kell 2 päeval magama ja kui ma lõpuks kell 7 õhtul ärkasin oli esimene mõte: oot! ikka veel on väljas pime! Siis hakkas meenuma, et ei ole ikka veel, ma läksin valgel ajal magama. Ja siis saabus lohutamatu kurbus, et jälle on pime ja valget ei näinudki (pärast nii pikka tööpäeva ei suuda muule kui ainult voodile keskenduda). Ja siis saabus segadus, et mis ma nüüd teen, päev raisus! Ning lõpetuseks kurbus, et isegi Joannat pole kodus ja kellelegi ei saa kurta...
Aga pole hullu, homme öösel lendan Dhakasse (Bangladesh) ja saan seal ringi vaadata - kultuurishokk on garanteeritud!
ja teisipäeval tuleb vanaisa paariks nädalaks külla! Jeejeejeeee!!
No comments:
Post a Comment