Saturday, 26 January 2013

Vaheleht: Mida meile lugeda pakutakse?

Mingil hetkel hakkas hotellides mu tähelepanu köitma kirjandus. Täpsemalt see, mis on voodi kõrvale lauakese sahtlisse sokutatud. Otsustasin, et teen väikse uuringu, mis linnad (ja hotellid) millist kirjandust sobivaks peavad. Tulemus on natuke ühekülgne - kõik on kuidagi eriti tõsiselt religiooniga tegelenud. Üritavad vist end ja teisi veenda nagu me ei tahakski õhtul enne magamajäämist hoopis mõnusat sopakat või kriminulli lugeda...



Dallas, USA
Piibel, Mormoonide raamat, ja ´Spirit to Serve´ (!!!) koos hinnakirjaga, mis hinna eest mida nõus ollakse teenima. Päris humoorikas ja mitmekülgne lahendus!
---



Frankfurt, Saksamaa
Ühel pool voodit on Uus Testament ja Föön (see on mingi sõnum, mida ma praeguseni pole suutnud lahti mõtestada) ning teiselpool Buddha õpetus ja... tühjus (natuke kõnekam - samas toimib kõik võrdluse printsiibil onju?).
---



Guangzhou, Hiina
Voodi kõrvale sahtlisee oli pandud hoopis märkmepaber ja pliiats. Hiinlased teavad - parimad mõtted tulevad just natuke enne und ja siis on hea need kohe üles märkida. Lauasahtlisse oli pandud vajalikud vahendid, et head mõtted hommikul esimese asjana ellu viia. Respect! Hiinlased on loomingulised!
---


Huston, USA
Klassikaline lahendus.
---


Dallas, USA
Jälle Dallases! Aga ´Teenimise vaimu´ enam ei kuskil...
---


New York, USA
Sahtel on sügav ja lahendus on minimalistlik (USA kohta) aga siiski ei midagi üllatavat...
---


Praha, Tšehhi Vabariik
Kes siis veel kui mitte tšehhid! Päris huvitav valik: loe Uut Testamenti ja kui ei meeldi võid ka telefoniraamatut lugeda (või siis vastupidi). Ma tegelikult ei mäletagi millal ma viimati telefoniraamatut nägin...
---


Singapur, Singapuri Vabariik
Singapuris on nad tähelepanelikud - katavad põhilised suunad ja lisavad hästi suurelt ja kergemini loetavalt kõige olulisema.
---


Manila, Filipiinid
Ilus kuldne raamat koos noolekesega. Oot mis nad selle noolega öelda tahavad? Seda kummale voodile raamat mõeldud on? Aga mida need loevad, kes parempoolses voodis magavad?



Oleks võinud tavapärastest tühjadest sahtlitest ka paar pilti teha...

Vaheleht: Uni ja graafik

Kui ma aasta tagasi lendama hakkasin siis ei saanud ma täpselt aru, et mismõttes töökaaslased kurdavad, et passivad ööd otsa üleval ja magavad päevad läbi. Kuidas nad siis enda (une)aega ei organiseeri!
Terve aasta suutsin oma unerütmi säilitada - öised lennud olid rasked ja päevased normaalsed. Nüüd on see käes - olen viimasel ajal kõik päevad maganud ja ööd unetuna passinud. Selle kuu graafik pole ka asjale eriti kaasa aidanud:
1. jaanuar maandusin Dubais kell 5 hommikul ning magasin pool päeva maha (tulin Frankfurdist),
4.jaanuar maandusin Dubais kell 7 hommikul pärast öist turnaroundi,
15. jaanuar kell 8 õhtul pärast Seattle lendu (seal oli kell 8 hommikul),
19. jaanuar kell 7.30 hommikul pärast öist turnaroundi,
23. jaanuar kell 8 hommikul pärast Shanghai lendu ja täna (eile tegelikult juba)
26. jaanuar kell 12.30 pärast terve öö ja hommiku kestnud turnaroundi

(siit loete välja ka kui jube graafik mul sel kuul oli... kaks päevast turnaroundi oli veel lisaks)

Täna oli kuidagi eriti jube - läksin kuskil kell 2 päeval magama ja kui ma lõpuks kell 7 õhtul ärkasin oli esimene mõte: oot! ikka veel on väljas pime! Siis hakkas meenuma, et ei ole ikka veel, ma läksin valgel ajal magama. Ja siis saabus lohutamatu kurbus, et jälle on pime ja valget ei näinudki (pärast nii pikka tööpäeva ei suuda muule kui ainult voodile keskenduda). Ja siis saabus segadus, et mis ma nüüd teen, päev raisus! Ning lõpetuseks kurbus, et isegi Joannat pole kodus ja kellelegi ei saa kurta...

Aga pole hullu, homme öösel lendan Dhakasse (Bangladesh) ja saan seal ringi vaadata - kultuurishokk on garanteeritud!

ja teisipäeval tuleb vanaisa paariks nädalaks külla! Jeejeejeeee!!

Monday, 7 January 2013

Neljakümne kuues peatükk: Tagasi koolis

5-6 jaanuar saadeti mind tagasi kooli kuna töötamist võimaldav litsents hakkas läbi saama. Natuke oli pabinat ja õppimist - mitu eksamit tuli uuesti teha aga samas oli päris tore vahelduseks ka maa peal asjalik olla. Lisaks teadmiste testimisele värskendati me mälu ka esmaabi, enesekaitse ja katastroofiliste olukordade tarbeks. Ronisime (seekord juba koos pilootidega) simulaatoritesse ja mängisime tulekahjusid, hädamaandumisi ja lõpuks evakueerusime minu ja veel kolme inimese juhatusel päästeparvele (meid oli seal u 25 inimest ja parv oli juba peaaegu täis - kuidas sinna 65 või 75 reaalsetes oludes ära peaks mahtuma on mu jaoks täielik müstika!).
Tagantjärele mõeldes olid väga mõnusad kaks päeva. Sai kindlal ajal terrassil päikese käes mõnuleda ja lõunat süüa ning mis põhiline - kaks päeva järjest samad näod!! Osa treenereid olid juba eelmisest aastats tuttavad (nii vanu tuttavaid pole ma üldse harjunud siin nägema).

Söökla wc-s vaatasin kuidas uksel rippusid paberi rullid. Ma pole vist kunagi kusagi nii lahjasid rulle näinud! Loodan, et firma ei maksa nende eest tüki hinda...