Märkamatult on oktoober kätte jõudnud ja ma pole vahepeal midagi kirjutanud...
Oli umbes nii, et esialgu kuidagi ei jõudnud, siis ei ei olnud õiget tunnet ja siis hakkas jube piinlik, et nii kaua on möödas.
Vahepeal oli natuke hiinat ja veidi euroopat. Mõlemad on suhteliselt tuttavad kohad ja meelelahutust ei tule kaugelt otsida :)
Frankfurdis läksime pilootidega sööma ja õlut jooma, kus ma suutsin põhjamaade kõrget taset näidata: kui kõik teised tellisid kotletikesi ja šnitslikesi sain mina prae suurusjärgus pool siga. Kõrvale võtsin liitri õlut ja kõik olid hämmingus. Härra, kes mu turult ostetud 4 kg õunu oli pool päeva suuremeelselt tassinud (preilid on nõrgad, ei jaksa ju!) sai ilmselt trauma kogu eluks...
Söögikoht ise oli väga autentne. Seal pidavat aastakümeid erinevate lennufirmade meeskonnad käima, mida oli ka toredaid retro-kleepekaid täis tipitud seinalt näha. Pooled (ilmselt isegi rohkemad) neist firmadest ei toimi muidugi enam ammu.
Klienditeenindaja oli nii ebasõbralik nagu seda vaid tõsiselt elust ja tööst tüdinenud inimesed olla võivad. Samas! kui seal tõepoolest kõik need lendavad inimesed käivad siis noh - need on ju suht juhmid tüübid! Üks tütarlaps ei suutnud meil otsustada, kas ta oma lihaviilukest tahab kondiga või kondita. Tusane vanamees läks sellest nii närvi, et hakkas seletama, et ´noh! on loom! tal on kondid! liha lõigatakse kas nii, et tuleb kondiga tükk või nii, et tuleb kondita!! kumba sa tahad!?´ Täitsa lõbus oli :)
Ah et miks nii palju õunu on vaja? No mul siin õunapuud ei kasva ja vahast õunad, mida poes jagatakse ei ole eriti usutava maitse ega välimusega. Frankfurdis oli turupäev ja igasugu ettevõtjad ning talumehed müüsid oma toodangut. Õunad tundusid olevat aus ja sügisene ost.
Dubais veedetud paaril päeval suutsin end vähemalt ühel kokku võtta ja keetsin moosi.
Kuna purkidega paras ikaldus oli pidin osa moosi klaasidesse panema... Eks me sööme selle Metaga kiiremas korras ära nagunii.
Hiinas juhtus täiesti ootamatult lugu, et kõik tahtsid jälle klubitama minna ja ma jäin koos 50 aastase kapteniga kurvalt klubi ukse taha seisma - mitte ei viitsinud sisse minna. Otsustasime, et nii magedad me nüüd ka ei ole, et õhtu lõppenuks kuulutame ja läksime üle tee pizzat sööma ja õlut jooma. Jutlesime ja selgus, et tüüp on kunagi iirimaal kullassepana töötand. Veel praegugi ostab Dubaist teemante ja müüb neid iirimaal poole kallimalt edasi - kusjuures ostjad pidid kõik rõõmust särama, et nii soodsalt saab. Üldse tundus ta elu- ja firmaga rahul olevat, kuigi Dubaid siiski koduks ei pidanud. (siinkohal võtan oma kunagised sõnad tagasi, et kõik piloodid on ligedikud - mõned isegi ei ole :))
Järgmisel päeval märkasin, kuidas hiinlased oma Jaapani saatkonda turvavad. Olukord on vist päris kuri - meie jaapanlasest FO ei julgenud igastahes hotellist välja tulla...
Dubais aga pimpis Meta mu ülesse ja käisime õues inimkatseid tegemas - kuhu maani ulatuvad teised inimesed, kui niigi pikk Pilleriin veel platvormkingad jalga paneb. Selgus, et kaugele ei ulatu...
Oli umbes nii, et esialgu kuidagi ei jõudnud, siis ei ei olnud õiget tunnet ja siis hakkas jube piinlik, et nii kaua on möödas.
Vahepeal oli natuke hiinat ja veidi euroopat. Mõlemad on suhteliselt tuttavad kohad ja meelelahutust ei tule kaugelt otsida :)
Frankfurdis läksime pilootidega sööma ja õlut jooma, kus ma suutsin põhjamaade kõrget taset näidata: kui kõik teised tellisid kotletikesi ja šnitslikesi sain mina prae suurusjärgus pool siga. Kõrvale võtsin liitri õlut ja kõik olid hämmingus. Härra, kes mu turult ostetud 4 kg õunu oli pool päeva suuremeelselt tassinud (preilid on nõrgad, ei jaksa ju!) sai ilmselt trauma kogu eluks...
Klienditeenindaja oli nii ebasõbralik nagu seda vaid tõsiselt elust ja tööst tüdinenud inimesed olla võivad. Samas! kui seal tõepoolest kõik need lendavad inimesed käivad siis noh - need on ju suht juhmid tüübid! Üks tütarlaps ei suutnud meil otsustada, kas ta oma lihaviilukest tahab kondiga või kondita. Tusane vanamees läks sellest nii närvi, et hakkas seletama, et ´noh! on loom! tal on kondid! liha lõigatakse kas nii, et tuleb kondiga tükk või nii, et tuleb kondita!! kumba sa tahad!?´ Täitsa lõbus oli :)
Ah et miks nii palju õunu on vaja? No mul siin õunapuud ei kasva ja vahast õunad, mida poes jagatakse ei ole eriti usutava maitse ega välimusega. Frankfurdis oli turupäev ja igasugu ettevõtjad ning talumehed müüsid oma toodangut. Õunad tundusid olevat aus ja sügisene ost.
Dubais veedetud paaril päeval suutsin end vähemalt ühel kokku võtta ja keetsin moosi.
Kuna purkidega paras ikaldus oli pidin osa moosi klaasidesse panema... Eks me sööme selle Metaga kiiremas korras ära nagunii.
Hiinas juhtus täiesti ootamatult lugu, et kõik tahtsid jälle klubitama minna ja ma jäin koos 50 aastase kapteniga kurvalt klubi ukse taha seisma - mitte ei viitsinud sisse minna. Otsustasime, et nii magedad me nüüd ka ei ole, et õhtu lõppenuks kuulutame ja läksime üle tee pizzat sööma ja õlut jooma. Jutlesime ja selgus, et tüüp on kunagi iirimaal kullassepana töötand. Veel praegugi ostab Dubaist teemante ja müüb neid iirimaal poole kallimalt edasi - kusjuures ostjad pidid kõik rõõmust särama, et nii soodsalt saab. Üldse tundus ta elu- ja firmaga rahul olevat, kuigi Dubaid siiski koduks ei pidanud. (siinkohal võtan oma kunagised sõnad tagasi, et kõik piloodid on ligedikud - mõned isegi ei ole :))
Järgmisel päeval märkasin, kuidas hiinlased oma Jaapani saatkonda turvavad. Olukord on vist päris kuri - meie jaapanlasest FO ei julgenud igastahes hotellist välja tulla...
Dubais aga pimpis Meta mu ülesse ja käisime õues inimkatseid tegemas - kuhu maani ulatuvad teised inimesed, kui niigi pikk Pilleriin veel platvormkingad jalga paneb. Selgus, et kaugele ei ulatu...
Ma paluksin seda kõrvitsamoosi retsepti, kui tohib? Ja tegevusjuhist. Samuti ei saa ma aru, miks on täis õlle kõrval puhas tühi tass?
ReplyDelete