Tervis on tänaseks parem, kuigi firma arvab, et ma olen ikka veel haige. Ma ei hakka nende arvamust ümber lükkama, haigusest toibumiseks on ju ka ometi aega vaja.
Üldiselt käib see süsteem siin nii, et isegi kui on mingi pikemaajalisem haigus tuleb ikkagi iga päev neile helistada ja öelda, et ´olen haige, homme tööle tulla ei saa´. Mis on tegelikult väga kaval süsteem sest päriselt ka hakkas iga helistamise juures mõte tööle, kas ma olen ikka nii haige, et homme JÄLLE ei saa minna?
Pühapäeval läks neil midagi sassi või said tüübid lihtsalt aru, et mis mind ikka väntsutada ja andsid nii esmaspäeva kui teisipäeva vabaks. Võibolla arvutasid hoopis välja, et kuna ramadani lõpu puhul kõik apteegid kinni olid (Joanna jooksis 4 ümbruskonnas asuvat vastavat asutust läbi) siis ilma ravimiteta lähebki pisut kauem aega...
Kõige selle jama tõttu jäi tegemata Mauritiuse lend. Vaatasin süsteemist järgi, kellega koos oleks lennanud ja mõtlesin, et äkki ongi parem, et nii läks. Meeskonnas olid mingite eriti kahtlaste nimedega tüübid nagu näiteks Titaporn ja Munmun. No tõsiselt või! Aga äkki oleks just huvitav olnud? Vähemalt poleks mingit raskust olnud nimede meeldejätmisega :)
Trivandrumi lennu võtsid ka ära ja panid homseks asemele... taram-taram - Kuveidi! Ma olen seda lendu portaali väitel juba 4 korda teinud ja siiralt - ma ei mäleta, et mulle ükski neist meeldinud oleks. Tegelikult polegi mulle palju peale esimese lennu meelde jäänud. Tegemist on väga lühikese otsaga ja me teeme muidugi täisteeninduse koos kandikute ning teede-kohvidega. Esimesel korral mäletan, et turbulentsi tõttu ei saanud teed ja kohvi serveerida (kuum vedelik pole tore kui ringi hakkab lendama) ning asusime kohe kandikute kokku korjamise juurde. Mingi reisija kukkus möirgama, et mis teenindus see selline on! tema tahab oma kohvi saada. Selgitasime rahulikult, et näe raputab, ei saa kuuma jooki. See möirgas vastu, et teda ei huvita, et meil aega ei ole, tema tahab oma kohvi. Ilmselgelt oli tegemist sagedase lendajaga, kes teadis, et tavaliselt on sellel lennul puudujääkide põhjus aeg. Ega teda ei huvitanud ka... Ja siis maandumisel, kui kõik on ilusti maha istutatud, rihmad peale pandud tuleb see sama tüüp oma väikse tütrega ja hakkab õiendama, et tee wc lukust lahti, tema tütrel on vaja minna. Purser ja sfs helistavad närviliselt mulle, et käse sel tüübil kohe istuda! me ju maandume!! Tüüp sõimab ja karjub mu peale ja ähvardab, et laps laseb siis istme täis! ütlesin, et las laseb ja istugu kohe maha. Ma võtsin seda kõike muidugi jubedalt hinge - alguse asi, see oli mu esimene päris lend.
Eilse taasiseseisvuspäeva puhul oli enesetunne juba nii hea, et lubasin Joannal magamistubades konditsioneeri tööle panna. See on siin nii tugev, et vanaisa saadetud laualipp hakkab lehvima - väga isamaaline tunne tuli :)
Õhtul läksin poodi kartuleid ostma (vaja end üle mitme päeva tuulutada ka) ja väljas oli õhuniiskus umbes 100%. Kõik aknad olid piiskadega kaetud ja sisse hingates ei saanud aru, kas tuleb hapniku ka või ainult vett. See kõik käib koos muidugi 40 kraadise palavusega. Oi fui!
Üldiselt käib see süsteem siin nii, et isegi kui on mingi pikemaajalisem haigus tuleb ikkagi iga päev neile helistada ja öelda, et ´olen haige, homme tööle tulla ei saa´. Mis on tegelikult väga kaval süsteem sest päriselt ka hakkas iga helistamise juures mõte tööle, kas ma olen ikka nii haige, et homme JÄLLE ei saa minna?
Pühapäeval läks neil midagi sassi või said tüübid lihtsalt aru, et mis mind ikka väntsutada ja andsid nii esmaspäeva kui teisipäeva vabaks. Võibolla arvutasid hoopis välja, et kuna ramadani lõpu puhul kõik apteegid kinni olid (Joanna jooksis 4 ümbruskonnas asuvat vastavat asutust läbi) siis ilma ravimiteta lähebki pisut kauem aega...
Kõige selle jama tõttu jäi tegemata Mauritiuse lend. Vaatasin süsteemist järgi, kellega koos oleks lennanud ja mõtlesin, et äkki ongi parem, et nii läks. Meeskonnas olid mingite eriti kahtlaste nimedega tüübid nagu näiteks Titaporn ja Munmun. No tõsiselt või! Aga äkki oleks just huvitav olnud? Vähemalt poleks mingit raskust olnud nimede meeldejätmisega :)
Trivandrumi lennu võtsid ka ära ja panid homseks asemele... taram-taram - Kuveidi! Ma olen seda lendu portaali väitel juba 4 korda teinud ja siiralt - ma ei mäleta, et mulle ükski neist meeldinud oleks. Tegelikult polegi mulle palju peale esimese lennu meelde jäänud. Tegemist on väga lühikese otsaga ja me teeme muidugi täisteeninduse koos kandikute ning teede-kohvidega. Esimesel korral mäletan, et turbulentsi tõttu ei saanud teed ja kohvi serveerida (kuum vedelik pole tore kui ringi hakkab lendama) ning asusime kohe kandikute kokku korjamise juurde. Mingi reisija kukkus möirgama, et mis teenindus see selline on! tema tahab oma kohvi saada. Selgitasime rahulikult, et näe raputab, ei saa kuuma jooki. See möirgas vastu, et teda ei huvita, et meil aega ei ole, tema tahab oma kohvi. Ilmselgelt oli tegemist sagedase lendajaga, kes teadis, et tavaliselt on sellel lennul puudujääkide põhjus aeg. Ega teda ei huvitanud ka... Ja siis maandumisel, kui kõik on ilusti maha istutatud, rihmad peale pandud tuleb see sama tüüp oma väikse tütrega ja hakkab õiendama, et tee wc lukust lahti, tema tütrel on vaja minna. Purser ja sfs helistavad närviliselt mulle, et käse sel tüübil kohe istuda! me ju maandume!! Tüüp sõimab ja karjub mu peale ja ähvardab, et laps laseb siis istme täis! ütlesin, et las laseb ja istugu kohe maha. Ma võtsin seda kõike muidugi jubedalt hinge - alguse asi, see oli mu esimene päris lend.
Eilse taasiseseisvuspäeva puhul oli enesetunne juba nii hea, et lubasin Joannal magamistubades konditsioneeri tööle panna. See on siin nii tugev, et vanaisa saadetud laualipp hakkab lehvima - väga isamaaline tunne tuli :)
Õhtul läksin poodi kartuleid ostma (vaja end üle mitme päeva tuulutada ka) ja väljas oli õhuniiskus umbes 100%. Kõik aknad olid piiskadega kaetud ja sisse hingates ei saanud aru, kas tuleb hapniku ka või ainult vett. See kõik käib koos muidugi 40 kraadise palavusega. Oi fui!
No comments:
Post a Comment