Pingsaid aegu on möödunud. Pärast antibiootikume mõtlesin, et kuidas oma baktereid turgutada ja imelugu - 6 kuud Dubais elatud, justkui nagu kõike nähtud/ proovitud leidsin poest keefiri. Nimi on jälle väga labane sellel tootel aga sisul pole viga (eesti oma on hapukam)
Lisaks kolis Meta kesklinna. Ainuke, mis temast maha jäi oli raamat ja foto sellest, kuidas ta oma nina sügab. (Raamat on üheks põhjuseks, miks ma blogi pole suutnud kirjutada - no ei saa käest panna. Õnneks on ainult 600 lehekülge.)
Eelmise kuu viimase lennuga läksin Madriidi. See oli üks äärmiselt lõbus lend kuna firma alustas uue kuuga teist lendu päevas sinna. Uue lennu alustamine aga tähendab seda, et nad peavad ühe meeskonna sihtkohta ette lennutama, et asi õlitatult jookma hakkaks. Nii me siis istusime äriklassis, mugisime ja vahtisime telekat 7 tundi, tukastasime ja saime selle eest poole lennutundide raha. Elu ei tundunud sel hetkel eriti ebaõiglane. Käisime Madriidi geiparaadil, pühapäevasel turul, mis hõlmas linnast tervet kvartalit, saime rohkem päevaraha kui tavaline meeskond, kes 24 tunniks peatub (me olime üle 30 tunni) ja tõime esimese uue lennu tagasi Dubaisse.
Lisaks kolis Meta kesklinna. Ainuke, mis temast maha jäi oli raamat ja foto sellest, kuidas ta oma nina sügab. (Raamat on üheks põhjuseks, miks ma blogi pole suutnud kirjutada - no ei saa käest panna. Õnneks on ainult 600 lehekülge.)
Eelmise kuu viimase lennuga läksin Madriidi. See oli üks äärmiselt lõbus lend kuna firma alustas uue kuuga teist lendu päevas sinna. Uue lennu alustamine aga tähendab seda, et nad peavad ühe meeskonna sihtkohta ette lennutama, et asi õlitatult jookma hakkaks. Nii me siis istusime äriklassis, mugisime ja vahtisime telekat 7 tundi, tukastasime ja saime selle eest poole lennutundide raha. Elu ei tundunud sel hetkel eriti ebaõiglane. Käisime Madriidi geiparaadil, pühapäevasel turul, mis hõlmas linnast tervet kvartalit, saime rohkem päevaraha kui tavaline meeskond, kes 24 tunniks peatub (me olime üle 30 tunni) ja tõime esimese uue lennu tagasi Dubaisse.
Ja mu armsad tomatid! Nüüd on selge, et hoolimata oma mühavast kasvust on tegemist siiski päris tomatitega. 6 rohelist mammut on küljes ja nüüd tuleb lihtsalt loota, et mu lennud taimedele liiga muserdavalt ei mõju (eelseisev Melbourne-Auckland kestab 5 päeva).
No aga kui sa nüüd koju puhkama tuled, mis siis su armsatest tomatitest saab? Võtad kaasa ve? Et lennujaamas tunneme su ära läheneva rohelise dzungli järgi?
ReplyDeleteVaatame, kas üldse on veel mõni taim alles kui ma siit Austraaliast tagasi jõuan... Ning kui on jääb kõik Joanna hoolde :)
ReplyDeleteSeega ei tunne kuidagi ära... Ma emale saatsin igaks juhuks foto juba, kontakteeru temaga :)