Kolmekümne neljas peatükk: kodus on hea

Puhkus oli suurepärane! Eesti on ilus, inimesed arusaadavad, ilm vaheldusrikas ja kui harva käia, saab palju tähelepanu ka :)
Lennukiga reisimise osas küll täpselt aru ei saa, miks inimesed seda üldse teevad. Teel koju passisin London Gatwicki lennujaamas pea 7 tundi kuna Eesti Õhu lendu oli viivitatud 1,5 tundi ja tagasiteel ekslesin mööda lennujama ja tegin iseteenindust. Selleks, et ühest terminalist teise saada tuleb endale ise buss tellida

 

 (mida teevad need, kes inglise keeles nii kodus pole!!!?), pardakaardi saamiseks tuleb endale klienditeenindaja telefoni teel tellida (hea, et enda turvakontrolli ise ei pidanud tegema) - ning lõpetuseks ei laadinud nad mu kohvrit Dubai lennukile. Pidin seda siin päevakese ootama ja lõpuks oli kõik maasikamoos mööda riideid laiali valgunud.
Pärast kohalejõudmist sain kaks tundi magada ja läksin otse tööle edasi. Peamajas vaatasin uimaselt ringi ja mõtlesin, et mis värk on - kohvik on endale mingi kasti ümber ehitanud ja kasti sissepääsu juures on silt, et ´oleme avatud´. Selle nähtuse lahtimõtestamiseks läks umbes ööpäev aega - siin on ju ramadan! - avalikus kohas joomine ja söömine on keelatud, et moslemeid mitte piinata. Nii on kohvikud ja muud söögiga seotud asutused valiku ees - peita oma kliente või töö kuuks ajaks lõpetada.
See paast tekitab palju rõõmu ja elevust ka tööl. Igalt reisijalt peab uurima, kas nad söövad ja kui ei siis sõltub edasine tegevus päikeseloojangust. Kui päike loojub lennu ajal tuleb neile eraldi teenindus teha (mille kohta vist ei pea mainima, et see on meile päris suur lisatöö), kui päike loojub vahetult pärast lendu peame neile toidupakikesed kotikestega kaasa andma, kui päike loojub vahetult pärast õhtutõusu on päris hull olukord (see oli siis eile). Lennukis on terve kari näljaseid ja januseid, kes arvavad, et nemad on kõige tähtsamad ja peavad esimesena süüa ja juua saama. Paras hullumaja...
Õnneks saab see 18. august läbi.
Nüüd mõni pilt puhkusest ja magama, et homme Dublinisse lennata.

 sai vanaisal külas käia

 lapsi hoida

 turistisõbralikus Tallinnas ringi vaadata

 muuseumi külastada

 jahis öökese magada

 väikesel sõidul isegi käia

 rannas telkida ja lõket teha

 emaga suveetendusel käia

 naistega mõnusas ilmas rattamatka teha

 peenetes kohtades söömas käia

 igasugu huvitavaid vedelikke tarbida

palju toredaid mõisu vaadata

 

 sõpradega elamusi otsida (ja leida)

 merele vaadata

 ning jälle minna.

Vaheleht: tulen koju!

15. juuli hommikul saabun Melbourneist ja öösel hakkan kodu poole lendama. Plaan on 16. kell 17 kohale jõuda - loodame, et kõik läheb nagu plaanitud. Kodus teeme pikniku ja saame kõik kokku! Täpsem aeg ja koht selgitamisel.
(pilt ühest teisest pikniku laadsest olukorrast aastal 2010)

Kolmekümne kolmas peatükk: rõõmsad ajad

Pingsaid aegu on möödunud.  Pärast antibiootikume mõtlesin, et kuidas oma baktereid turgutada ja imelugu - 6 kuud Dubais elatud, justkui nagu kõike nähtud/ proovitud leidsin poest keefiri. Nimi on jälle väga labane sellel tootel aga sisul pole viga (eesti oma on hapukam)

Lisaks kolis Meta kesklinna. Ainuke, mis temast maha jäi oli raamat ja foto sellest, kuidas ta oma nina sügab. (Raamat on üheks põhjuseks, miks ma blogi pole suutnud kirjutada - no ei saa käest panna. Õnneks on ainult 600 lehekülge.)

Eelmise kuu viimase lennuga läksin Madriidi. See oli üks äärmiselt lõbus lend kuna firma alustas uue kuuga teist lendu päevas sinna. Uue lennu alustamine aga tähendab seda, et nad peavad ühe meeskonna  sihtkohta ette lennutama, et asi õlitatult jookma hakkaks. Nii me siis istusime äriklassis, mugisime ja vahtisime telekat 7 tundi, tukastasime ja saime selle eest poole lennutundide raha. Elu ei tundunud sel hetkel eriti ebaõiglane. Käisime Madriidi geiparaadil, pühapäevasel turul, mis hõlmas linnast tervet kvartalit, saime rohkem päevaraha kui tavaline meeskond, kes 24 tunniks peatub (me olime üle 30 tunni) ja tõime esimese uue lennu tagasi Dubaisse.

Ja mu armsad tomatid! Nüüd on selge, et hoolimata oma mühavast kasvust on tegemist siiski päris tomatitega. 6 rohelist mammut on küljes ja nüüd tuleb lihtsalt loota, et mu lennud taimedele liiga muserdavalt ei mõju (eelseisev Melbourne-Auckland kestab 5 päeva).