Mul tuleb kolme päeva pärast jälle see igaaastane teadmistekontroll, et ma oma tähtsal ametikohal ikka jätkata võiksin. Sellega seoses olen süüa teinud, origaami loomakesi voltinud, tube koristanud, pesu pesnud ja triikinud, poest väga vajalike asju ostnud (kindlasti läheb mul neid värvilisi pabereid ja niiti kunagi vaja!!!), internetis kõvasti aega surnuks löönud ja nüüd hakkasin veel kõige tipuks blogi kirjutama - sest tõepoolest... selle õppimisega võib ju veel oodata!
Ja seekord polegi see niisama teadmistekontroll. Lisaks on pandud kuus päeva koolitust selle kohta, kuidas lennata kahekordsete lennukitega. Just just - needsamad, millel tiivad pragunevad, uksed õhku läbi lasevad ja mootorid üles ütlevad. Mu elevus ja hirm on piiritu...
See-eest Meta, kes suurtel lennukitel tööle õpetati juba juuli kuus on rõõmus. Nüüd on meil lootust taas teineteist näha! Sest selgeks on saanud, et kuigi me juba üle aasta taas samas majas elame (ma olen ainult 38 korrust all pool) kohtume me heal juhul kord kahe-kolme kuu tagant. Saab näha, kas need uued lennukid asjasse muutust suudavad tuua.
Vaatasin, et mu viimane postitus on märtsi kuust. Päris piinlik. Võõtan lühidalt kokku, mis vahepealsetel kuudel toimus:
Aprill - mind koolitati lõpuks ometi äriklassis töötama. Nüüd on käed palju puhtamad ja selg rasketest 'päris nõusid' täis kandikutest valus
Mai - käisime emaga Austraalias ringi rallimas. Mulle täitsa meeldis (aga samas mina ei pidanud ka roolis olema)
Juuni - kohtusin ühe meeldiva noormehega ja käisin Praha sõprade uut beebit vaatamas
Juuli - käisin põhjalikult ja korralikult kodus. Lausa kaks korda! Ja kohtusin tööl lõpuks ometi ühe kuulsa inimesega!!!
September - tegin ainult väga häid lende ja enda jaoks uusi sihtkohti: Chicago, Oslo ja Puhket
Oktoober - kuu alguses sain jälle korraks koju käima - no küll oli ilus sügis! - üldse ei saa aru, mis eestlased kurdavad
November - käisin kodus ja tähistasin väga põhjalikult juubelit. Peaaegu iga hommik algas kell 9 shampuse ja koogiga
No ja nüüd on siis detsember. Helisasin paar tundi tagasi tööle ja ütlesin, et ma ei saa homme tulla sest kõht on lahti. Tegelikult on mul lihtsalt prioriteedid paigas ja ma tean, et ma pean õppima! Enne peaks muidugi aknad ära pesema, jõulukaardid valmis kirjutama, endale uue pluusi õmblema, ühed kõrvarõngad mõlguvad juba jupp aega meeles ja vajaks tegemist, kooki pole ka tükk aega küpsetanud... kindlasti leian veel midagi. No ja siis hakkan loomulikult õppima!
Ja seekord polegi see niisama teadmistekontroll. Lisaks on pandud kuus päeva koolitust selle kohta, kuidas lennata kahekordsete lennukitega. Just just - needsamad, millel tiivad pragunevad, uksed õhku läbi lasevad ja mootorid üles ütlevad. Mu elevus ja hirm on piiritu...
See-eest Meta, kes suurtel lennukitel tööle õpetati juba juuli kuus on rõõmus. Nüüd on meil lootust taas teineteist näha! Sest selgeks on saanud, et kuigi me juba üle aasta taas samas majas elame (ma olen ainult 38 korrust all pool) kohtume me heal juhul kord kahe-kolme kuu tagant. Saab näha, kas need uued lennukid asjasse muutust suudavad tuua.
Vaatasin, et mu viimane postitus on märtsi kuust. Päris piinlik. Võõtan lühidalt kokku, mis vahepealsetel kuudel toimus:
Aprill - mind koolitati lõpuks ometi äriklassis töötama. Nüüd on käed palju puhtamad ja selg rasketest 'päris nõusid' täis kandikutest valus
Mai - käisime emaga Austraalias ringi rallimas. Mulle täitsa meeldis (aga samas mina ei pidanud ka roolis olema)
Juuni - kohtusin ühe meeldiva noormehega ja käisin Praha sõprade uut beebit vaatamas
Juuli - käisin põhjalikult ja korralikult kodus. Lausa kaks korda! Ja kohtusin tööl lõpuks ometi ühe kuulsa inimesega!!!
August - tähistasin tervet aastat korteriomanikuna ja üürisin sel puhul korteri pikemaks ajaks välja (enne sõime emaga seal kõhud korralikult täis)
Oktoober - kuu alguses sain jälle korraks koju käima - no küll oli ilus sügis! - üldse ei saa aru, mis eestlased kurdavad
No ja nüüd on siis detsember. Helisasin paar tundi tagasi tööle ja ütlesin, et ma ei saa homme tulla sest kõht on lahti. Tegelikult on mul lihtsalt prioriteedid paigas ja ma tean, et ma pean õppima! Enne peaks muidugi aknad ära pesema, jõulukaardid valmis kirjutama, endale uue pluusi õmblema, ühed kõrvarõngad mõlguvad juba jupp aega meeles ja vajaks tegemist, kooki pole ka tükk aega küpsetanud... kindlasti leian veel midagi. No ja siis hakkan loomulikult õppima!
